Aktsiaselts (AO)

Üldandmed

Aktsiaseltsi õiguslik seisund, aktsionäride õigused ja kohustused, asutamise kord, reorganiseerimine ja likvideerimine toimub Föderaalse seaduse „Aktsiaseltsidest” alusel.

Aktsiaseltsiks nimetatakse ühingut, mille põhikapital on jaotatud teatud arvuks aktsiateks. Aktsiaseltsi osanikud (aktsionärid) ei vastuta firma kohustuste eest ja kannavad vastutust ühingu poolt tekitatud kahju eest ainult neile kuuluvate aktsiate väärtuse ulatuses.

Aktsiaseltsi, mille aktsionärid võivad võõrandada oma aktsiaid sõltumata teiste aktsionäride nõusolekust, nimetatakse avatud aktsiaseltsiks. Sellisel aktsiaseltsil on õigus vabalt müüa oma väljalastud aktsiaid vastavalt seadustele ja muudel õigusaktidele. Avatud aktsiaselts on kohustatud iga-aastaselt avalikkusele esitama majandusaasta aruande, raamatupidamise balansi ning kasumi ja kahjumi aruande.

Aktsiaselts, mille aktsiad jagunevad ainult oma asutajate vahel või teise varasemalt kindlaksmääratud inimeste ringis, nimetatakse kinniseks aktsiaseltsiks. Selline aktsiaselts ei või oma väljalastud aktsiaid piiramata ringile isikutele vabalt võõrandada. Kinnise aktsiaseltsi aktsionärid omavad ostueesõigust aktsiatele, mida soovivad müüa teised selle aktsiaseltsi aktsionärid.

Asutajad (aktsionärid)

Aktsiaseltsi asutajateks (aktsionärideks) võivad olla Vene Föderatsiooni juriidilised isikud ja füüsilised isikud, aga samuti välismaised füüsilised isikud ja juriidilised isikud.

Aktsiaseltsi võib asutada ka üks isik, kes saab selle ühingu ainuomanikuks. Ainuomanikuks ei või olla teine ühing, millel on ainult üks omanik. Avatud aktsiaseltsi aktsionäride arv ei ole piiratud, kinnise aktsiaseltsi aktsionäride arv ei tohi olla üle 50-ne. Kui nimetatud aktsionäride piirarv ületatakse, tuleb aasta jooksul ümber kujundada avatud aktsiaseltsiks.

Registreerimiskord

1.       Nõuded ärinimele

Aktsiaseltsi nimi peab viitama selle piiratud õiguslikule vormile ja tüübile (avatud või kinnine). Peale selle peab aktsiaselts omama firma nime, mis oleks unikaalne, kordumatu. Ettevõte võib omada peale vene keelse täisnime ja lühendi ka nime ükskõik millises muus keeles. See peab olema viidatud asutamisdokumentides.

2.       Ühingu juriidiline aadress või asukoht

Peale asukoha peab asutamisdokumentides olema näidatud ka postiaadress ja asutamisdokumentide hoidmise koha aadress. Postiaadressiks ja dokumentide hoidmise koha aadressiks võib olla elukoha aadress, kus elab asutaja või juriidilise isiku juht.

3.       Põhikapital

Aktsiaseltsi asutajad peavad määrama firma põhikapitali suuruse, mille minimaalmäär garanteeriks kreeditoride huvide kaitse. Põhikapitali minimaalmäär on avatud aktsiaseltsil – 100 000 rubla, kinnisel aktsiaseltsil – 10 000 rubla. Põhikapital koosneb ühest nominaalväärtusega aktsiast. Sissemaksed aktsiate eest võivad olla rahalised, varalised või mittevaralised õigused, millel on rahaline väärtus. Millisel viisil tasumine toimub, peab olema määratud asutamisdokumendis. Rahalise sissemakse korral peab riikliku registreerimise hetkeks makstud 50% põhikapitalist. Teine 50% tuleb tasuda aasta jooksul peale registreerimist. Kui aktsiate eest tasutakse mitterahalise sissemaksena, tuleb tasuda kogu 100% korraga.

4.       Asutamisdokumentide ettevalmistamine

Aktsiaseltsi asutamisdokumendiks on põhikiri. Asutamislepingut, mis sõlmitakse aktsiaseltsi asutajate poolt enne asutamist ja mis jõustub allakirjutamise hetkest ning kehtib registreerimiseni, ei loeta ühingu asutamisdokumendiks.

5.       Ühingu riiklik registreerimine

Registrile esitatavad dokumendid:

·          andmed asutajate kohta – juriidiliste isikute kohta

·          põhikiri

·          asutamisleping

·          ettevõtte asutamise otsus (protokoll)

·          potiaadress

·          dokumendid, mis tõestavad põhikapitali 50% osa tasumist (pangateatis või vara hindamisakt)

·          asutajate dokumendid:

o         füüsiline isik:

§          passi koopia;

o         juriidiline isik:

§          notariaalselt kinnitatud ärakiri riiklikust registreeringust;

§          notariaalselt kinnitatud ärakiri maksukohustuslaseks registreerimisest;

§          ärakiri asutaja – juriidilise isiku – kompetentse organi otsusest uue ühingu asutajate (omanike) ringi astumiseks;

§          ainuosaniku puhul – notariaalselt tõestatud koopiad asutamisdokumentidest;

·          juhataja passi koopia;

·          kviitung registreerimistasu maksmise kohta;

·          kviitung riigilõivu tasumise kohta;

6.       Koodide andmine

Igasuguse juriidilise isiku identifitseerimiseks antakse VF Riikliku Statistika Komitee (RSK) poolt koodid. RSK poolt antavad koodid:

·          ОКПО (ülevenemaaline ettevõtete ja organisatsioonide klassifikaator) – konkreetne ЕГРПО (ettevõtete ja organisatsioonide riiklik register) kood;

·          ОКОГУ (ülevenemaaline riigi võimu- ja juhtimisorganite klassifikaator) – juhtimisorganile alluvuse kood;

·          OKATO (ülevenemaaline klassifikaator objektide administratiiv-territoriaalseks jagamiseks) – asukoha kood;

·          ОКОНХ (ülevenemaaline rahvamajandusharu klassifikaator) – tegevusala kood;

·          ОКСФ(ülevenemaaline omandivormi klassifikaator) – omandivormi kood;

·          ОКОПФ(ülevenemaaline organisatsiooniõiguslike vormide klassifikaator) -  organisatsiooniõiguslike vormide kood.

7.       Maksukohustuslaseks registreerimine

Ettevõte on kohustatud end registreerima maksuinspektsioonis maksukohustus-laseks.

8.       Mitte-eelarvelistes fondides arvele võtmine

Iga ettevõte on kohustatud registreerima end sotsiaalmaksu maksjana riiklikes mitte-eelarvelistes fondides: VF Pensionifond, VF Kohustusliku ravikindlustuse fond ja VF Sotsiaalkindlustuse fond.

9.       Arveldusarve avamine pangas

Vastavalt asutamiskorrale on äriühingul õigus avada pangaarveid Vene Föderatsiooni territooriumil. Ühingul ei ole piiranguid avatud arvete kogusele (vähemalt mitte VF territooriumil). 10-ne päeva jooksul peale arve avamist on kohustus teavitada sellest maksuinspektsiooni. Vastasel juhul on õigus, kooskõlas maksuseadusega, nõuda ettevõttelt trahvi.

10.   Esimene väljalastud aktsiate registreerimine

Aktsiaseltsi registreerimine erineb teiste juriidiliste isikute registreerimisest selle poolest, et vaja on registreerida ka aktsiate väljalaskmine. Põhikapital ei ole aktsiaseltsis jagatud osadeks nagu OOO-s, vaid kindlaksmääratud nominaalväärtusega aktsiateks. Aktsia eest väljastatakse väärtpaber, mis kinnitab omaniku (aktsionäri) õigust saada dividendide näol osa ettevõtte kasumist, õigust osaleda aktsiaseltsi juhtimises ja õigust vara osale, mis jääb järele peale firma likvideerimist.

Emissiooni väärtpaberid, mille väljalaskmine ei ole registreeritud kooskõlas VF seadusega „Väärtpaberiturust”, võivad praktikas mitte omada juriidilist jõudu. Peale selle, kui aktsiate esimene väljalaskmine ei ole registreeritud, ei ole võimalik registreerida täiendavat emissiooni (näiteks põhikapitali suurendamine).

Dokumendid, esimese aktsiate väljalaskmise riiklikuks registreerimiseks tuleb esitada mitte hiljem kui kuu aja jooksul peale aktsiaseltsi riiklikku registreerimist. Aktsiate väljalaskmise registreerimisdokumendid vormistatakse rangelt kooskõlas aktsiaseltsi aktsiate emissiooni standarditega, lisaaktsiatega, obligatsioonide ja nende prospektide emissiooniga, kinnitatud väätpaberite turu Föderaalse komisjoni poolt.

Firma registreerimise aeg

7-10 päeva.